Viivi Luik, Hedi Rosma "Ma olen raamat"

Tsitaadid raamatust:
"Keel ei määra tegelikult midagi. Et kui ükskõik kui väikeses keeles on kirjutatud midagi, mis väljendab inimese inimeseksoleku, inimkonna hulka kuulumise saladust, siis on see kirjutatud kõikides keeltes, on mingil saladuslikul viisil kõikjal olemas ja mõjutab kõikide inimeste teadvust."

"Hall argipäev on olemas ainult sedavõrd, kuivõrd me laseme tal olemas olla."

"Maailmast välja astuda sa ei saa. Saad ainult valida, mida sa kaasa teed, mille poolt sa oled."

"Mulle tundub, et mulle on antud näha inimesi ja asju sellistena nagu nad on."

"Enne, kui endaga pole klaar, enne, kui omaenda küsimustele pole vastatud, pole teistele midagi öelda." 

Sel korral noppisin sellised tsitaadid, kuigi tegelikult oleks tahtnud neid veel palju rohkem siia üles riputada, aga mõtlesin, et mis seal ikka. Mõni võib ka käsitsi kirjutatuna märkmiku lehekülgedele pidama jääda... ja raamatusse muidugi ka.

Teinekord mõtlen ikka, et kuidas see raamatu kahasse kirjutamine käib, et kes kuhu mida kirjutanud on, ent selle raamatu puhul ei jõua see küsimus kerkidagi. Kõik on ausas dialoogivormis üles märgitud. Mõtetel on lastud just nii voolata, kuidas nad on tahtnud ja seda on huvitav lugeda. Niisamutigi arutelu selle üle, kuidas üht raamatut kirjutada ja kuidas kohe üldse mitte.


< >