"Teist inimest mõista on tegelikult imelihtne, tuleb anda aega, teha kõrvad lahti ja kuulata."
Järjekordne hea saak! Ei, tegelikult viimasel ajal üha rohkem hakkab mulle tunduma, et mul lihtsalt on vaistu nende eriti heade raamatute äratundmise peale. Eriti reisikirjade peale, mis luuletuste järel mu suured lemmikud on.
See konkreetne raamat kõneleb aga ühe vabatahtliku veedetud kuudest Keenias. Ajast, mis oli liiga lühike, et midagi päriselt korda saata, aga samas piisavalt pikk, et sisse elada kohalikku kultuuriruumi.
Jah, nalja sai lugedes väga-väga palju ja üldse, ma austan inimesi, kes suudavad igas tillukeses asjas näha midagi head, midagi rõõmsat ja positiivset. See annab elule kohe uue värvingu!
