"Kõik, mida vajad, tuleb su juurde
ühel või teisel varjatud kujul.
Kui tunned ta ära,
saab ta su omaks.
Kõik, mida tahad, tuleb su juurde,
tunneb su ära ja saab sinu osaks.
Hinga, loe kümneni.
Hind selgub hiljem."
"Kes on õppinud armastama,
on õppinud surema.
Mida kõrgemad on mäed,
seda sügavamad on orud,
seda rängem on teekond
südames rändajale.
Seda suurem on rahu
mõistes, et ole, kus oled,
alati oled sa päral."
"Ma ei tea, kas kõik teevad viivad tõeni,
aga iga tõde on tee.
Jõgede kohtumisrõõmu pisaraist
meri on soolane."
"Aja kuju" oli mu esimene päris oma luuleraamat, mille enda teenitud raha eest ostsin. Olin siis 14. Praegu olen 21. See luulekogu on puhas kullatükk ja aeg-ajalt võtan ta kätte ning loen jälle. Kuigi oskan paljusid kogumikus olevaid luuleridu ka peast tsiteerida, on ikka hea neid vahest üle jälle üle vaadata ja alati neist mõni uus nüanss leida.
Kareva on kahtlemata oma luulega tabanud põhiväärtuste naelapea pihta. Väga lihtsalt ja väga klaarilt, eriti just selles kogumikus.
