"Mälu asendab loomingulisus. Kui sa ei suuda mäletada, kuidas kahvlid-noad lauale panna, pead sa midagi välja mõtlema. Leidma loomingulise lahenduse. Loomingulisus on mälu puudumise tagajärg. See on nii lihtne: kui sa tead, kui sa mäletad, kuidas midagi teha, puudub igasugune vajadus midagi uut välja mõelda. Siis sa lihtsalt teed. Sageli hästi. Mälu puudumine on eeldus, et asjad toimiksid."
Nii on. Minu asjad ainult nii toimuvadki, pidevalt uusi asju luues ja sageli ka jalgratast üha uuesti leiutades. Iga teine loomeinimene saab aru sellest, et isegi kui on olemas lihtsam tee, siis miks mitte minna oma rada pidi. Kaarega ja pikemalt, sest see pakub rohkem naudingut.
Ma ei hiilga just parima mäluga. Minu kahjuks või õnneks on ta ülimalt selektiivne ja rakendub vaid siis, kui selleks konkreetne põhjus olemas on. Tihti ei mäleta ma sündmuste üldpilte, vaid meeles on hoopiski kõrvalised ja teemakauged, mulle huvi pakkuvad pisidetailid. Emotsioonid, inimeste näod, värvid, lõhnad, mõned üksikud sõnakõlksud.
"Yuppiejumal" on ka üks paras sõnakõlks, mis on oma ajast tublisti ees. Kirjutatud küll 12 aastat tagasi, aga veel tänagi ülimalt aktuaalne ja kaasahaarav.
