Tsitaadid raamatust:
"Võimalik, et enesearendus ei olegi lahendus."
"Tead, kondoom on meie põlvkonna klaaskingake. Kui võõrast näed, tõmbad peale. Tantsid öö läbi ja viskad siis minema."
"On hulk asju, mida me armastatud inimeste kohta teada ei taha.
"Kaklusklubi" on täiesti omaette nähtus. Nii kirjanduslikus mõttes kui ka oma sisu poolest. Kohati tekib tunne, et kõik, mis autoril pähe on tulnud, on sama kiiresti ka paberile pandud. Ilma pikema mõtlemise või analüüsita.
Olustikukirjeldused on kohati üsna rõvedad, ent sama palju ka naljakad. Kontekstist välja rebituna ei ütleks nad midagi, aga seal, just seal muudavad nad raamatu nauditavaks. Vahepeal tekkis kihk see õõva tekitav raamat käest panna ja lugemine pooleli jätta, aga uudishimu ei lasknud sel sündida. Inimloomus on juba selline, mis parata!
Isiksuse kahestumine on viimasel ajal kuidagi eriti populaarne teema. Vahetult enne "Kaklusklubi" lugemist vaatasin filmi nimega "Must luik" ja võiks öelda, et need kaks on oma ülesehituse poolest ootamatult sarnased. Või tõmban ma erinevate asjade vahele sageli liiga palju paralleele?