"varatalvine kargus
mõtete kainenemine
ürgse looduse hardus
endasse hõõgumine"
"lumesuhkrune
tärkav loodus
elukreedode
mõistmise valu
oratooriumi
võimas lootus
tähistaeva
helisev janu"
"sügis loob
suurt ja võimast koraali
igal hommikul
lisandub värve
ta täiuslikku kollaaži"
Seda raamatut lugedes ja vaadates tuli pähe ainult üks sõna - malbe. Malbed luuletused, kus iga sõna on hoolikalt valitud ja kokku pandud teiste sõnadega, mida on vähemalt sama palju kaalutud. Mitte miski ei tundunud neis juhuslik. Isegi luuletuste sisu liikus vaikselt, kuid kindlalt edasi nagu aastaaegade vaheldumine. Kõigepealt oli tunda talve kohalolekut, siis kevadet, suve ja sügist. Mina ise oleks ehk kevadega alustanud, kuid ka niiviisi oli päris hea. Teistmoodi.
Loodusluule on kohati ilusamgi kui armastusluule ja selles raamatus ta seda kahtlemata on.
