"Justkui võlukepi viipel oli tal juba õnnestunud asuda minu ja kogu muu maailma vahele"
Üks tohtult armas raamat, mille võiks igaüks kunagi läbi lugeda.
Mõistmaks paremini oma vanemaid; kalleid inimesi, kes on meie seast jäädavalt lahkunud või lihtsalt nägemaks maailma suuremas plaanis, erinevate tahkude alt.
Nägin isegi unes üht stseeni. Seda, kuidas tüdruk suure apelsinisületäiega trammis sõidab ja ühe poisiga silmsidesse jääb. Ju see läks mulle siis nii väga korda.jah, armsaid asju on raske meelest lasta. Või neil üldse minna lasta. Parem kui nad meiega jäävad, ja end aeg-ajalt ikka meelde tuletavad.
