Kristiina Jalasto "Kui mind ei oleks, oleks maailm teine"


Tsitaadid raamatust:
"Kas sa ajutist teeseldud kergust ajadki kogu see aeg taga?"

"Üks piinav paradiis ja paitav põrgu on see saar sinu jaoks, ei midagi rohkemat."

"Mulle on tunne, et tegelikult oleme me kõik talveunes. Terve aasta. Terve elu. Ja enne me ei ärka, kui midagi juhtub."


Tegemist on ühe huvitava näidendikoguga. Neli täiesti erinevat lugu on ühtede kaante vahele kokku pandud ja ma minu arust on see päris huitav lugemine. Kahjuks ei ole ma ühtegi neist etendusena näinud, aga täitsa hea meelega vaataksin, kui võimalust oleks.

Enim meeldis mulle "Piiri". Lugu majakavahist ja tema perekonnast ning üksildasest elust. Kummaline, et nii elataksegi. Üksikuna, tsivilisatsioonist ära lõgatuna. "Sõit" oli ka muhe. Nii tüüpiline näide argielust.

Muidugi, mis kõige lahedam - juhtumised ei olnud etteaimatavad. Lugesin, püüdsin ennustada, mis juhtub, aga ükski kord ei läinud päris täppi. Hea, et on autoreid, kes oskavad kaasakiskuvalt kirjutada!
< >