"Julgus ja otsustamine ei ole moes."
"Tõesti ei taha neid näiteid rohkem tuua, milleks labasust veelgi rohkem levitada."
See on Raamat suure algustähega. Esseekogu, mis ei jäta küll ühtki eestlast ükskõikses.
Kuna olen ka juba mõne aja välismaal viibinud nagu teose autorgi, saan liigagi hästi aru küsimuste püstitustest ja nende vastustest, mis on oma tõsiduses kohati vägagi kurvastavad.
Vaatamata sellele, et meil on siin Eestis palju väga palju head, siis no andke andeks, aga inimesed on ikka vahete vahel päris pimedad, tõrksad ja põikpäised.
Susistavad omaette ja siis mõtlevad, et oi miks mu elu ikka nii kehvake on.
Ise tuleb olla ettevõtlik ja asjalik, siis on kõik võimalik. Ei pea ööd-päevad tööpostil rassima, et see armastuseraasuke südant paitama tuleks. Piisab ka vähemast.
