"Sümbolid on tihti tähtsamad kui see, mida nad sümboliseerivad."
Mihkel Raud käis kohalikus raamatukogus ja rääkis oma elust ning kahest täiesti erinevast raamatust. Muidugi olin ma viimatisest kirjatükist üht-teist kuulnud, aga ma polnud seda enne kohtumist läbi lugenud.
Niisiis oli lugemine äratundmine, mis mind mõneti ärritas. Imelik, et ta rääkis jutuõhtul täpselt samade sõnadega, mis raamatustki läbi käisid. Just situatsioonikirjeldused olid kui pähe õpitud!
"Sinine on sinu taevas" on minu esimene kirjanduslik kokkupuude Mihkel Rauaga ja mulle tundub, et selline žanr istub minu iseloomuga. Lugu on tihe, sisuliine piisavalt palju, et suuta kõiki meeles pidada ja parasjagu lollust ning naiivsust üheskoos, et haarata üht äsja täisealiseks saanud plikat lugema.
