Veronika Kivisilla "Kallis kalender"

Luulekatkeid raamatust:
"olen anonüümne armastaja 
ega saa
tsüklist välja"

"saadaval uus partii
realiseerimata tundeid
virnades vanad vihad
ilged ihad ja 
nõdrad lihad
tundeil erinevad 
lõiked ja värvitoonid
mõni eriti läbilõikav
but one size fits all
one size hits all
shall I give you some more"

Esimene mälupilt, mis mul neid luuletusi lugedes silme ette tuli, kujutas vanaema kuuri pööningut. Mäletan, kuidas ma püüdsin meeleheitlikult üht lõksu jäänud liblikat aknaklaaside vahelt enda peopessa saada, et ta vabadusse aidata. Hetk elu melu. Neis luuletustes oli kohe ainest sellisteks mõttelendudeks ja üleüldse palju igasugu erinevaid lugusid, millest võiks kas või proosat või näidendeid edasi arendada.

Tegelikult oleks huvitav neid luuletusi ka viisistatuna kuulata. Rütmivabadus ja tekstide sidusus on päris hea, nii et miks ka mitte. 
< >