"Jõime kõik kuus ära ja ma tundsin, nagu oleksin kergelt voolu all. Nii umbes kahekümnevatise voolu all."
"Mu mõttest käis läbi vaid see, et kahju, et ta mind ei saanud siis tundma õppida, kui ma kaine olin. Ma oleksin talle meeldinud."
"Kui maavärinad või muud loodusjõud vahele ei tule, siis ma peaksin täna öösel olema õnne tipul vaid sellest, et saan magada valges toas."
Meeldivalt sujuv ja ablas. Meeldiv. Väga tempokas ajaviiteromaan mõnusalt sisutiheda teksti ja elavate kirjeldustega. Ma nautisin seda, kuidas autor detailselt kõiki naistegelasi kirjeldas ja nende voorusi välja tõi. Armsalt ja siiralt. Minategelane jättis soliidse mulje, mis sest et ta pidevalt valedega lagedale tuli, ning mind täitsa huvitab, mida härra Ilisson veel kirjutanud. Sest ma tean, et see pole ta ainuke teos.
