"Perspektiiv on midagi, mida peaks saama raha eest osta ja otse veeni tilgutada."
"Ühel või teisel põhjusel kahtlustan ma, et tean liiga palju asjadest, millest on idiootlik palju teada."
Alustuseks ei taha ma üldse sellest raamatust rääkida.
Mul on keskendumishäire. Selline, mis ei lase raamatuid lõpuni lugeda. Asi ei ole isegi mitte niivõrd tahtes või suutmatuses ühte konkreetsesse loosse süveneda, kuivõrd selles, et nende raamatute temaatika on üks: reisimine. Raamatud, mille pooleli olen jätnud ja mille kommentaarid siia blogisse ilmselt lähitulevikus ei ilmu on Tove Janssoni "Reis kerge pagasiga", Jack Kerouaci "Teel" ja Robert Pirsingu "ZEN ja mootorratta hooldamise kunst". Esimese ligikaudu 50 lehekülje põhjal on nad kõik väga meeldivad ja mõnusad. Kuni ma ühest järjekordsest reisikirjeldusest tüdinen ja võtan ette uue. Sõber ütles kunagi, et ta ei saa reisijutte lugeda, sest see tekitab soovi kogeda ise neid samu momente, avastada senitundmatuid maid. Tookord ma ei mõistnud teda täielikult, aga täna saan ma temast aru.
Nüüd aga ülal mainitud kirjatükist. See on suurepärane ja mu lugemise ajastus oli geniaalne. Just üks korralik nimekiri oli see, mida ma siis, nüüd ja edaspidi vajan. Talletamaks olnut ja projitseerimaks tulevikku.
Kaanepilt on saksakeelse raamatu oma. Unustasin skännida, kui raamatukoguraamat käes oli. Kui kellelgi on see raamat kodus tolmu kogumas, andke teada - ostan ära!
