"Aeg muutub ja meie koos ajaga."
Muhedad lood tavalistest inimestest, üles vuntsimata ja vabas võtmes kirjutatud.
Täpselt niisugustest lihtsalt erilistest inimestest kirjutatud nagu meie kõik ju tegelikult oleme. See oli vist alles paar aastat tagasi, kui ma aru sain, et kõik elavad ühtemoodi ja niisama hea pärast pole mõtet oma elu eest ära joosta, mujal on nagunii kõik enam-vähem samamoodi ja võib-olla veelgi igavam. Vahe on ainult kultuurides, kui hakata mõtlema maailma mastaabis.
Selles raamatus oli mulle õige sümpaatsem Hermani lugu. Elaks isegi koopas, aga kindlasti mitte üksinda ja kindlasti mitte 20 aastat.
Ja mis seal salata, Madis Jürgen oskab hästi kirjutada.
