Tsitaadid raamatust:
"Ükskõiksus on üks suuemaid pahesid üldse."
"Mõte kui selline on üks ajatuse printsiipidest - ta ei vanane, küll aga omandab mõtte sisu aja jooksul sinu jaoks teistsuguse tähenduse."
"Minu jaoks on tõeline anne olla mina ise, rääkida, kuidas ma maailmast aru saan ning mida mõtlen."
"Päikeseküla" on raamat, millest aru saamiseks peab ise olema midagi sarnast kogenud. Vastasel juhul võib ta tunduda liiga ühekülgne, naiivne ja kohati liiga palju oma ideid pealesuruv.
Mina võtsin raamatu lihtsalt kätte ja hakkasin lugema. Küsimusi esitatakse selles kirjatükis palju, otseseid vastuseid neile mitte enam nii suurel hulgal. Eks ta olegi vist rohkem nii mõeldud, et igaüks nopiks just selle välja, mis teda parasjagu huvitab ja selle looga seob.
Muidugi suur osa peategelase - Doktori - jutust on puhas kuld, kui seda osata vaid õigesti ellu rakendada. Samas minategelane on tüüpiline kontorirott, keda üritatakse kiivalt õndsasse ellu pöörata ja nagu enamus happy ending lugusid, näib ka see õnnestuvat. Kas üldse ja kui palju oli Päikesekülas viibimisest minategelasele tegelikult kasu oli ja kas ta ka samas vaimus jätkab, saab ehk juba varsti järgmistest osadest lugeda. Autor on lubanud triloogiat, jään huviga (rohkem vastuseid) ootama!